Liigu sisu juurde
Ettevõtlus

Skandinaavia tugevam majandus on hea uudis eksportijatele

Skandinaavia tugevam majandus on hea uudis eksportijatele

Eesti majanduse kasv kiirenes kolmandas kvartalis taas, kuid kasvu allikad on hakanud muutuma; aasta esimesel poolel vedasid taastumist tarbijad, ent septembri hinnatõus vähendas nende kindlustunnet, kuid tööstuse langus on õnneks peatunud ning seda toetab Skandinaavia ja Saksamaa tugevnev nõudlus, kirjutab Citadele äripanganduse juht Andri Simo.

Kiirhinnangu järgi kasvas Eesti reaalne SKP 2026. aasta kolmandas kvartalis aastaga 2,2 protsenti. Esimeses kvartalis oli kasv 2,7 protsenti ja teises 1,8 protsenti. See on üheksas järjestikune kasvukvartal pärast 2022.–2024. aastate majanduslangust ja paigalseisu. Samuti on Eesti majanduse kasvutempo selgelt kiirem euroala keskmisest (1,3 protsenti). Koondnäitajad näevad head välja, kuid kasvu põhjused ei ole nii üheselt soodsad, kui võiks arvata.

Tarbijad kulutavad, kuid muutuvad ärevamaks

Selle aasta esimesel poolel toetasid leibkondade rahalist olukorda maksumuudatused, madal inflatsioon ja reaalpalga kasv. Kui tööjõukulud kasvasid teises kvartalis aastaga 6,5 protsenti, siis tarbijahinnad olid augustis vaid 1,5 protsenti kõrgemad kui aasta varem ja toiduainete hinnad isegi 2,6 protsenti madalamad. Seda kinnitab ka jaemüügi statistika ning kasvu veavad ennekõike tööstuskaubad. Toidukaupade müük on endiselt sektori nõrk lüli, kuid langus on veidi aeglustunud.

September tõi aga heas olukorras olevatele tarbijatele šoki: tarbijahinnad tõusid aasta taguse ajaga võrreldes 3,5 protsenti, kuna Iraani sõda kergitas kütuste hindu ligikaudu 40 protsenti. Märgatavalt kasvasid ka  transpordi- ja eluasemekulud. Kütusemüügi mahud vähenesid septembris esimest korda alates 2024. aasta detsembrist. Kõik see kajastus tarbijate meeleolus ja kindlustundes: Statistikaameti tarbijauuringu järgi langes tarbijate kindlustunne oktoobris −32,4 punktini. Palkade kasv küll korvab hinnakasvu mõju, kuid tõenäoliselt ei vea tarbijad majanduskasvu enam sama jõuliselt kui selle aasta esimesel poolel.

Tasub meeles pidada ka esimese poolaasta kasvu ilustasid varud. Sisenõudlus vähendas majanduskasvu mõlemas kvartalis ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra, varud lisasid aga 3,2 ja 3,4 protsendipunkti ning teises kvartalis vähendas väliskaubanduse saldo kasvu 1,1 protsendipunkti võrra. 

Tööstuse langus on peatunud

Positiivsed sõnumid tulevad siiski tööstussektorist, kus pikalt kestnud langus on peatunud. Veel tänavu mais oli kasv negatiivne ja jõudis madalaimale tasemele juulis (−2,2 protsenti). Augustis langus aeglustus −1,8-protsendini. Nende kuude andmed on aastavõrdluses siiski lootustandvad: juulis ja augustis oli toodang vastavalt 1,0 protsenti ja 1,2 protsenti suurem kui aasta varem. See on esimene kasv alates jaanuarist. 

Samas näeme, et kasv koondub pigem kõrgema väärtusega ekspordi- ja kaitsesuunitlusega niššidesse, kui on jaotunud üle kogu tööstusharu. Kuue kuu trendi põhjal kasvab toodang ravimitööstuses, põhimetallide tootmises, masinatööstuses, mootorsõidukite- ja elektriseadmete tootmises. 

Kaitsetööstus kasvab seetõttu, et kõikjal Euroopas pööratakse julgeolekule rohkem tähelepanu. Eesti kaitsetööstuse müük kasvas 500 miljonilt eurolt 2024. aastal 750 miljoni euroni 2025. aastal ja võib sel aastal ületada 1 miljardi euro piiri, millest tõenäoliselt kaks kolmandikku läheb eksporti.

Nõrgad on endiselt traditsioonilised energia-, ehitus- ja tarbimisega seotud sektorid: paberi-, põlevkiviõli, tekstiili-, mööbli- ja toiduainetootmine. Siiski on mõnes sektoris näha ka positiivseid märke. Keemiatööstus jääb 2022. aasta tasemest endiselt maha ligi 38 protsenti, kuid toodang on hakanud taas kasvama. Ka puittoodete tootmine on kasvanud 2,4 protsenti, jäädes siiski ligi 29 protsenti alla 2022. aasta tipule. Need harud sõltuvad ehitusmaterjalide ja tarbekaupade nõudlusest Põhjamaades ja euroalal ning energiahindadest. Siin on Eestil eelis: elektri hind oli Eesti hinnapiirkonnas oktoobris keskmiselt 81 €/MWh ehk 9 protsenti madalam kui aasta varem ja ligi 30 protsenti madalam kui Lätis ja Leedus (113 €/MWh).

Ka ettevõtete endi hinnangud viitavad sellele, et halvim on möödas. Statistikaameti uuringu järgi paranes hinnang tellimuste portfellile juuni −25,8 punktilt oktoobris −7,7 punktini ning tootmisootused püsivad positiivsed.

Head uudised Skandinaaviast ja Saksamaalt

Eesti eksporditurud on hetkel mitme aasta parimas seisus. Soome SKP kasvas Eurostati hinnangul kolmandas kvartalis aastaga 2,1 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2024. aasta lõpust. Oktoobris oli tööstuse kindlustunne Rootsis kõrgeim nelja aasta jooksul ning Saksamaal parim alates 2023. aasta kevadest, ehkki jääb seal endiselt alla pikaajalise keskmise. 

Põhjamaade ja Saksamaa majandustsükli vahe, mis Euroopa Komisjoni andmetel oli hiljuti suurim viimase 20 aasta jooksul, on hakanud nüüd vähenema. See on hea uudis Saksa tööstuse tarneahelates osalevatele Eesti ettevõtetele. Üks hoiatussignaal tuli siiski Soomest, kus majandususaldus oktoobris nõrgenes, sest ka Soome tarbijad muretsevad hindade pärast.

Tõenäoliselt hakkab Eesti töötleva tööstuse toodang aastavahetuse paiku taas kasvama ning jõuab 2027. aasta esimesel poolel madala ühekohalise kasvuni. Kõige tugevam nõudlus püsib kaitsetööstuses ja sellega seotud tarneahelates – metallid, masinad ja transpordivahendid –, kuid ettevõtjatel tasub jälgida ka Põhjamaade ehitus- ja tarbijanõudlusega seotud segmente, mis peaksid taastuma järgmisena. 

Peamised riskid ettevõtjatele on seotud energia- ja kütusekuludega, kuna Lähis-Ida konflikt jätkub, ning euribori tõusuga. Neile tasub pöörata tähelepanu ning leida viise riskide maandamiseks.

AllikasBNS via Buller MeediaFotoShutterstock.com
← Eelmine artikkel AirBaltic kavatseb koondada umbes 100 pilooti ja 200 reisisaatjat

Soovid oma lugu majanduslood.ee-sse?

Loome sisuturundusartikli, mis toob Sinu veebilehele lugejaid ja väärtuslikke viiteid.

Vaata hinnakirja