Liigu sisu juurde
Ettevõtlus

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis aitavad takistada maksuvõlgadega seotud skeeme ja majanduskuritegevust.

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis aitavad takistada maksuvõlgadega seotud skeeme ja majanduskuritegevust.

Valitsus kiitis heaks maksukorralduse seaduse muudatused, mille eesmärk on takistada maksuvõlgadega seotud pettusi, piirata niinimetatud firmamatjate tegevust ning muuta ettevõtete maksukäitumine läbipaistvamaks. Muudatused täpsustavad juhatuse liikmete vastutust ja annavad ettevõtjatele rohkem võimalusi hinnata oma äripartnerite usaldusväärsust.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab olukordi, kus maksuvõlgadega ettevõtte juhatus vahetatakse välja eesmärgiga vältida maksukohustuste täitmist. Kuigi juhatuse liikme vastutus ettevõtte maksuvõlgade eest on seaduses ette nähtud juba praegu, soovitakse uue regulatsiooniga sulgeda võimalus vastutusest teadlikult kõrvale hoida.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb riigil senisest tõhusamalt sekkuda ettevõtete tegevusse, mille eesmärk on maksukohustuste vältimine.

„Firmamatjate tegevust jõuetult pealt vaadata pole meil õigust, samas on petturite püüdmine palju raskemaks läinud, sest nende takistamisest kõrgemale on hakatud tõstma nende privaatsust ja vabadust. Peame lootma, et see eelnõu Riigikogus lobistide surve all ei takerdu,“ ütles Ligi.

Uus juhatuse liige ei vastuta automaatselt varasemate maksuvõlgade eest

Seadusemuudatuse kohaselt ei hakka ettevõtte uus juhatuse liige vastutama maksuvõla tekkimise eest, kui selle põhjustas eelmine juht. Isiklik vastutus võib aga tekkida juhul, kui uus juht on olemasolevast maksuvõlast teadlik, ettevõttel on raha võla vähemalt osaliseks tasumiseks, kuid ta jätab selle tahtlikult tegemata.

See tähendab, et vastutuse tekkimisel on määrav juhatuse liikme enda tegevus või tegevusetus, mitte üksnes asjaolu, et ettevõttel on maksuvõlg.

Oluline on eristada tahtlikku maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumist tavapärastest majandusraskustest. Kui ettevõttel puudub piisav raha kõigi kohustuste tasumiseks ning juhatus peab otsustama, milliseid arveid esmajärjekorras maksta, ei tähenda maksuvõla tasumata jätmine automaatselt isiklikku vastutust.

Tahtliku käitumise olemasolu peab igal konkreetsel juhul tõendama Maksu- ja Tolliamet.

Muudatuse eesmärk on seega takistada olukordi, kus maksevõimeline ettevõte jätab maksud teadlikult tasumata ning püüab juhatuse vahetamise abil vastutust vältida. Samal ajal peab regulatsioon arvestama ettevõtjatega, kelle makseraskused on tingitud tegelikust rahapuudusest.

Ettevõtete maksualane teave muutub avalikumaks

Lisaks juhatuse liikmete vastutuse täpsustamisele soovib valitsus suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust.

Eelnõu kohaselt muutuvad avalikuks juriidiliste isikute jõustunud maksuotsuste resolutsioonid ja ümberkujundatud maksuvõlad. See võimaldab ettevõtjatel saada senisest rohkem teavet võimalike koostööpartnerite maksukäitumise kohta.

Avalikum maksuteave võib aidata ettevõtetel hinnata äripartneritega seotud riske enne suuremate tehingute tegemist või pikaajaliste lepingute sõlmimist.

Seadusemuudatustega täpsustatakse ka maksualase teabe jagamise ja maksuvõlgade sundtäitmise korda ning vähendatakse teatud haldustoimingutega seotud koormust.

Ühtlasi ajakohastatakse siduva eelotsuse taotlemise riigilõive. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti otsusega, mis annab maksumaksjale enne kavandatava tehingu tegemist õiguskindlust selle maksustamise osas.

Juriidilise isiku siduva eelotsuse taotluse riigilõiv tõuseb seniselt 1180 eurolt 2060 euroni ning füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni.

Muudatused puudutavad ka rahvusvahelist koostööd maksupettuste ja Euroopa Liidu vahenditega seotud kuritegude uurimisel. Maksu- ja Tolliamet määratakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teabenõuete teenindajaks.

See võimaldab edastada Euroopa Liidu toetustega seotud võimalike pettuste uurimiseks vajalikku teavet finantskontode ja nende omanike kohta vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele.

Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu peab enne seaduseks saamist läbima Riigikogu menetluse. Seega ei tähenda valitsuse otsus veel uute nõuete jõustumist.

AllikasBNS via Buller MeediaFotoShutterstock
← Eelmine artikkel Skandinaavia tugevam majandus on hea uudis eksportijatele

Soovid oma lugu majanduslood.ee-sse?

Loome sisuturundusartikli, mis toob Sinu veebilehele lugejaid ja väärtuslikke viiteid.

Vaata hinnakirja