Valitsus kehtestab augustis riikliku eriplaneeringu, millega rajatakse Pärnumaale kaitsetööstuspark, mis tooks Eestisse 300-400 miljoni euro ulatuses investeeringuid ning looks 300-400 uut töökohta, vahendab BNS.
Oma huvist hakata Pärnumaale rajatavas kaitsetööstuspargis tootma laskemoona, sõjalist lõhkematerjali või nende komponente andis tähtajaks teada 12 ettevõtet, neist pooled on Eestist.
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse erinõuniku Indrek Sirbi sõnul on neist üheksaga alustanud läbirääkimisi. «Samas ei pruugi ka kõigi üheksa ettevõttega läbirääkimised lõpusirgele jõuda, mistõttu praegu on veel vara rääkida ettevõtetest, kes pargis tegutsema hakkavad,» rääkis ta.
Kuna praegu veel läbirääkimised käivad, ei soostunud Sirp avalikustama, milliste ettevõtetega ministeerium suhtleb. Väljavalitud ettevõtete nimed lubas ministeerium avaldada augusti lõpus.
Kaitsepargi planeeringu käigus valiti välja viis eelvaliku ala, millega ministeerium läheb edasi kahega – Pärnumaal Ermistu küla lähedal oleva alaga ja Põhja-Kiviõli alaga.
Esimeseks eelistuseks valitud Pärnumaal Ermistu küla lähedal asuvale 204 ha suurusele kinnistule ehitab riik 50 miljoni euro eest välja baastaristu, sealhulgas teede- ja elektrivõrgu. Sirk on varem öelnud, et Ermistul võib tegutsema hakata kuni 5 ettevõtet. Seega on suur tõenäosus, et ministeerium hakkab arendama ka Põhja-Kiviõli ala.
9. juunist kuni 9. juulini toimus kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek, mille tulemusi tutvustakse järgmisel nädalal Pärnu-, Lääne- ja Virumaal aset leidvatel rahvakoosolekutel.
Kui kõik läheb plaani kohaselt, peaks vabariigi valitsus eriplaneeringu kehtestama oma 21. augusti istungil. Pärnu linnavolikogu leidis oma maikuus aset leidnud istungil, et kaitsetööstuspargi rajamine Ermistu ja Soomra küla vahelisele metsaalale on mõistlik ning nõustus riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikuga tingimusel, et sealjuures arvestatakse kohalike huvidega.
Volikogu tõi kitsaskohtadena välja, et kaitsetööstuspargi rajamise ja töötamise tõttu suureneb oluliselt riigi- ja kohalike teede liikluskoormus. Tõstamaa ja Audru osavallakogude hinnangul oleks vaja kaitsetööstuspargi rajamise käigus rekonstrueerida vähemalt Kihlepa–Lepaspea tee koos kergliiklusteega Kihlepa küla tiheasustusalal, Kihlepa–Ermistu–Tõstamaa tee, Kalli–Ermistu tee (kõige lühem tee Tallinnasse) ning Tõstamaa–Lõuka–Ermistu tee.
Indrek Sirp tõdes samuti, et ministeerium on suhelnud kohaliku võimuga ja nad on saanud mitmeid ettepanekuid kohaliku elu arendamiseks ja seda eriti teede osas.
Kui kaitsetööstuspargi loomisega suudetakse püsida ajagraafikus, siis esimene toodang võib kaitsetööstuspargist tulla juba 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock