Loome sisuturundusveebi, mis aitab suurendada Sinu veebilehele väärtust läbi kvaliteetsete postituste ning sinna lisatud viidete(eng. link).
Kinnistule, kuhu aastate eest taheti rajada Väimela kandis ja kaugemalgi kirgi kütnud kanala, algatas Võru vallavalitsus detailplaneeringu, sest maaomanik soovib rajada sinna kolme puurkaevuga mineraal- ja joogivee tootmise, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. Ettevõtmise sellisel kujul käivitumisel oleks tegemist suurema veetootjaga kui näiteks AS Värska Originaal. Väimela alevikus aadressil Pärna tee 7 asuva umbes kuue hektari suuruse
Eestlased võtsid e-poodlemise küll varakult omaks, aga e-kaubanduse osakaal jääb alla nii Skandinaaviale kui Euroopa Liidu keskmisele ning hiljuti on Leedu läinud Eestist e-kaubanduse ekspordis suurelt mööda, selgub Finora Panga poolt musta reede puhul läbiviidud analüüsist. Eesti ettevõtjate asutatud rahvusvahelise Finora Panga ökonomisti Vaidotas Šumskise sõnul näitab Euroopa Liidu ja erinevate liikmesriikide ametlik statistika, et
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon korraldas neljapäeva hommikul erakorralise istungi, kuhu lubasid tulla Nordica nõukogu liige ja rahandusministeeriumi esindaja Kaupo Raag, samuti Nordica juhatuse liige Gabriel Rusu koos kolleegidega, kuid kes siis ühtäkki keeldusid tulemast – taristuminister Vladimir Svet lihtsalt ignoreeris kutset. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul väldivad valitsuse esindajad ja Nordica juhtkond vastamist ebameeldivatele
Kolmes Balti riigis esmakordselt läbi viidud e-kaubanduse uuringust selgus, et 43 protsenti Eesti elanikest ostleb internetis igakuiselt. E-ostlemise suurimaks motivaatoriks on kõigis Balti riikides mugavus ja ajasääst, kusjuures nooremaid motiveerib internetis ostlema eakamatest märksa enam ka suurem kaupade valik. E-poodides ja -platvormidel ostetakse enim riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning soetatakse kosmeetika-, ilu- või tervisetooteid. Igakuiselt
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta esitas valitsusele eelnõu, millega tõstetakse hüppeliselt notari tasusid. „Väiksemates piirkondades on notarite sissetulekud viimastel aastatel vähenenud, mis seab ohtu notariteenuse kättesaadavuse tulevikus. Meie eesmärk on hoida kvaliteetne teenus kättesaadavana kõigis Eesti maakondades, selleks on vajalik tasusid ajakohastada,“ selgitas minister Pakosta. Suur osa notari tasudest tõuseb, kuid inimete jaoks olulised toimingud,
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul iseloomustab SKT viimane seis Eesti majanduse nõrkust. Uusküla sõnul on SKT nüüd Eestis kaks kvartalit olnud sama koha peal. “Kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega kohandatud SKT, siis kolmanda kvartali SKT oli võrreldes teise kvartali SKT-ga 0,1 protsendi võrra kõrgem. See näitab jätkuvat Eesti majanduse nõrkust ning oli arvestades juba teadaolevaid
Hoiu-laenuühistuid (HLÜ) oli kolmanda kvartali lõpus 15, mida on kuue võrra vähem kui aasta tagasi – liikmeid oli neil 13 418, mida on 155 võrra vähem kui eelmises kvartalis ja 329 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, selgub Eesti Panga ülevaatest. HLÜ-de bilansimaht oli 144 miljonit eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes kahanes maht 0,5 protsenti
Tänavusele Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile „Aasta põllumees“ on esitatud üheksa väärikat kandidaati seitsmest maakonnast – aasta põllumees 2024 selgub kolmapäeval 30. oktoobril Tallinnas toimuval konverentsil. Sel aastal püüavad tiitlit talupidajad ja põllumajandustootjad Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt, samuti Põlva-,Valga- ja Võrumaalt ning Tartumaalt ja Hiiumaalt. Põllumehed konkureerivad lihaveiste ja piimakarjaga, samuti mahepiima tootmisega. Esindatud on teravilja- ja maisikasvatus,
Üha enam ettevõtteid puutub tegevusalast sõltumata kokku küberkuritegevusega, sh on meil Eestist ka hiljutisi laia kõlapinda tekitanud sellealaseid näiteid. Hiljutise Luminori tellitud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas läbi viidud uuringu kohaselt kasutab 50% ettevõtetest oma IT-süsteemide kaitseks vähemalt baastaseme küberkaitset, samas 30% pole sellesse üldse investeerinud. „Pikaaegse majandussurutise lõppu oodates on paljud ettevõtted seadnud
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) laenab KC Energyle kokku 52,5 MW võimsusega Pihlaka päikesepargi arendamiseks ja ehitamiseks 22 miljonit eurot; projekti kogumaksumus on 35 miljonit eurot, ülejäänu rahastab KC Energy omavahenditest. Varasemalt pole EBRD nii suures mahus Eestis ja teistes Baltimaades taastuvelektri tootmisvõimsuse rajamist finantseerinud. EBRD Balti riikide juhi Tomas Kairyse sõnul on panga eesmärk
