Märtsis lahvatanud Pärsia lahe konflikti tõttu kiirelt tõusnud kütusehinnad suunasid Eesti inimesed tanklatesse ning varasemate kuudega võrreldes kasvas tankimisaktiivsus keskmiselt kümnendiku võrra.
Veelgi kallima hinna kartuses kiirelt ostetud paagitäied aga haukasid rahakotist aasta lõpuga võrreldes veerandi võrra rohkem raha.
Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul näitab panga isikustamata kliendistatistika, et pärast 28. veebruari õhulööke Iraanile ja järgnenud konflikti ning selle tulemusel kallinenud autokütuste hinnad koos kartusega jätkuva hinnatõusu ees suurendasid oluliselt autojuhtide ostuaktiivsust.
„Igapäevaselt tehakse Eesti tanklates kümneid tuhandeid oste ning märtsi andmed näitavad, et eelmiste kuudega – lühemat veebruari välja jättes – võrreldes sagenes tankimine üsna märkimisväärselt,“ rääkis Puust. „Nii näiteks oli detsembri – mil pühadeperioodist tulenevalt on traditsiooniliselt rohkem sõitmist – ja jaanuariga võrreldes ostude koguarv isegi kuni 15% kõrgem.“
Luminori eksperdi sõnul on autojuhtide selline käitumine ka loogiline, kuna kohe hinnatõusu alguses prognoosisid paljud eksperdid, et ebakindluse jätkudes muutuvad hinnad „postidel“ veelgi kallimaks.
„Kui aasta lõpus kütuse jaehinnad pisut alanesid – näiteks bensiin 95 ja diislikütuse keskmised hinnad alanesid jaanuaris novembriga võrreldes vastavalt ligi 2% ja 5% – siis aprilli alguseks on diislikütus jaanuariga võrreldes kallinenud suisa 50% ja bensiin 95 ligi 20%,“ rääkis Marek-Meelis Puust.
Tulenevalt hinnatõusust jätsid liiklejad tanklatesse märtsis varasemate kuudega võrreldes kokku kuni 30 protsenti rohkem raha. „Arvestades kasvanud aktiivsust, on ühe tankimise hind tõusnud pisut vähem, kuid sellegipoolest oli iga tanklakülastus möödunud kuul 15-25% kallim, kui veel aastavahetuse eel ja järel,“ märkis Puust.
„Kindlasti on paljud inimesed ka oma tarbimist ja sõiduvajadusi ümber hinnanud, kuna ostustatistika peegeldab ka ühistranspordi- ja sõidujagamise kulutuste mõningast kasvu. Kuid selge on samas, et vajalikke sõite jätkuvalt tehakse ka isikliku autoga ning sellega kaasneb paratamatult surve rahakotile.“
Ebaselgus globaalsel kütuseturul ning järsk hinnatõus on pannud tegutsema ka mitmed riigid. Kolmapäeval kinnitas riigikogu maisse kavandatud kütuste aktsiisitõusu tühistamise. Läti langetas alates 1. aprillist kolmeks kuuks diislikütusele 15 protsenti madalama maksumäära. Ka Euroopa Komisjon on ette valmistamas ja plaani kohaselt veel sel kuul vastu võtmas meetmete paketti, mille kohaselt kehtiks aasta lõpuni abimeetmed, mis aitaks katta kuni 50 protsenti Iraani kriisist tulenevatest täiendavatest kütuse- ja väetisekuludest.
Allikas: Luminor via Buller Meedia Pilt: Shutterstock