Suur osa Eesti inimestest on pidanud majandusliku olukorra tõttu säästmist ja investeerimist oluliselt vähendama, selgub Norstati uuringust.
Uuringu tulemused näitavad, et viimaste aastate kiire hinnatõus ja täiendav surve rahakotile on sundinud 66 protsenti Eesti inimestest säästmisest ja investeerimisest täielikult või mõnevõrra loobuma. Küll on aastaga olukord pisut paranenud, sest mullu samal ajal oli vastav näitaja 69 protsenti.
Märgatavam positiivne muutus on toimunud noorte seas. Kui 2025. aastal ütles 75 protsenti 18–29-aastastest, et majanduslik olukord on nende säästmist ja investeerimist piiranud, siis tänavu on nende osakaal langenud 66 protsendini. Samal ajal on pea poole võrra ehk 20 protsendile kasvanud nende noorte osakaal, kes pole säästmisest ega investeerimisest loobunud.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul näitavad uuringu tulemused, et turbulentne majanduskeskkond mõjutab inimeste rahalisi otsuseid endiselt tugevalt, kuid trendid noorte seas annavad põhjust mõõdukaks optimismiks.
„Kui kaks kolmandikku Eesti inimestest on pidanud säästmist või investeerimist vähendama, siis on selge, et viimaste aastate kiire hinnatõus on jätnud elanike rahakotti tugeva jälje. Ometi tasub investeerimist kasvõi väikeste summadega jätkata, sest järjepidevus on vara kasvatamisel võtmetähtsusega. Isegi väikesed, kuid regulaarsed panused võivad üle pika perioodi anda märkimisväärse tulemuse,” ütles Vallistu.
Uuring viitab, et noored on üha teadlikumad vajadusest oma rahalise tuleviku kujundamisega ise aktiivselt tegeleda. Rahatarkuse ammutamine ja jagamine koguvad noorte seas jätkuvalt populaarsust ning säästmine ja investeerimine on üha tavapärasem osa nende finantskäitumisest. Ka uuring näitas, et täielikult investeerimisest loobunute osakaal on 18-29-aastaste seas aastaga selgelt vähenenud.
Vallistu rõhutas, et finantsturud liiguvad sarnaselt majandusele tsükliliselt. Seetõttu ei tasu kohkuda investeerimisteekonnale jäävatest ajutistest mõõnadest ja oluline on hoida pikaajalist vaadet. „Loomulikult on esmatähtis tagada igapäevane toimetulek, kuid võimaluse korral on mõistlik luua ka meelerahufond ootamatusteks ja säilitada regulaarne raha kasvatamise harjumus. Investeeringute ajaline hajutamine pehmendab turu kõikumiste mõju,” sõnas ta.
Head võimalust säästmise ja investeerimise toetamiseks pakuvad automatiseeritud lahendused. Näiteks toimib kogumine teise sambasse nähtamatu investeerimise põhimõttel ja üks viis enda finantspuhvrit üle pikema perioodi mõjusamalt kasvatada on tõsta isiklikku panust sellesse nelja või kuue protsendini brutopalgast. “Seda võimalust kasutavad aina aktiivsemalt kõik vanuserühmad, mille tõestuseks on juba ligi 124 000 teise samba sissemakse suurendajat,” ütles Vallistu.
Uuringu viis tänavu septembris läbi uuringufirma Norstat. Üle Eesti küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
