Üha enam ettevõtteid puutub tegevusalast sõltumata kokku küberkuritegevusega, sh on meil Eestist ka hiljutisi laia kõlapinda tekitanud sellealaseid näiteid.
Hiljutise Luminori tellitud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas läbi viidud uuringu kohaselt kasutab 50% ettevõtetest oma IT-süsteemide kaitseks vähemalt baastaseme küberkaitset, samas 30% pole sellesse üldse investeerinud.
„Pikaaegse majandussurutise lõppu oodates on paljud ettevõtted seadnud pilgud tulevikku ning teevad laienemisplaane, investeerivad uuenduslikesse lahendustesse ja vaatavad ka potentsiaalsete tehisintellekti kasutamise võimaluste suunas. Ka küberturvalisus on ettevõtetel vähemalt prioriteetide nimekirjas, kuid samas on päris suur osa ettevõtetest, kes sellesse valdkonda pole piisavalt investeerinud,“ rääkis Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.
Võrreldes teiste Balti riikidega on vähemalt baastaseme küberhügieeni taganud ettevõtete osakaal Eestis kõrgeim – 50% küsitletud ettevõtete juhtide sõnul pole nad teinud küll suuri investeeringuid, kuid on paigaldatud näiteks tulemüüri ja viirusetõrjeprogrammid. Lätis on vastav näitaja 38% ja Leedus vaid 30%.
„Samas neid ettevõtteid, kes on juurutanud põhjaliku küberturvalisuse strateegia koos töötajate koolitamise ja regulaarsete audititega, on vaid 8% kõigist küsitletutest. See on tänases majandus- ja julgeolekukeskkonnas, kus ohtu ei kujuta mitte pelgalt kurjategijad, vaid ka vaenulikud riigid, selgelt liiga vähe,“ osundas Kiik.
Ettevõtjate pigem leige huvi
„On küll positiivne, et vähemalt pool ettevõtetest on võtnud kasutusele vähemalt mingidki kaitsemeetmed, kuid arvestades üsna värsket uudist siitsamast Eestist, kus küberkelmide saagiks langes 700 000 Eesti inimese isikuandmed, on ettevõtete tähelepanu küberohtudele siiski vägagi tagasihoidlik,“ märkis Luminori pettuste tõkestamise spetsialist.
Veiko Kiige sõnul laieneb tehnoloogia pideva arenguga ka küberrünnakute ampluaa ning ebapiisavate kaitsemeetmetega ei pruugi ohustatud olla mitte ainult kliendi- või töötajate andmed, vaid on oht ka reaalselt petturitele kümneid või isegi sadu tuhandeid eurosid kaotada.
„Politsei värskeim statistika näitab, et ainuüksi selle aasta maikuus on politseile teada antud kolmest nn BEC-skeemist, kus kelm on esinenud ettevõtte töötajana ning esitanud ettevõtetele võltsarveid, mille tasumisel on kantud kahju summas ligi 226 000 eurot,“ viitas Kiik.
Tänasel valeuudiste, tehisintellekti ning väga osavate petuskeemide ajastul on Veiko Kiige sõnul seetõttu vajadus investeerida küberturvalisusesse sama lahutamatu ettevõtte igapäevategevuse osa, nagu ka investeering uutesse toodetesse, tehnoloogiatesse või teenustesse.
Veiko Kiik lisas, et küberturvalisusesse investeerimine ei aita mitte üksnes ettevõtet rünnakute vastu kaitsta, vaid see on osa ka ettevõtte mainekujundusest ning usaldusväärsusest koostööpartnerite ja klientide silmis.
Uuringufirma Norstat küsitles Luminori tellimusel kuni 249 töötajaga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhte tänavu aprillis-mais. Küsitlusele vastas 250 ettevõtte esindajat igas Balti riigis.
Allikas: Luminor via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
