Kinnisvara ettevõtet juhtiva Martin Vahteri sõnul muutus kiire majanduskasvu aastatel omamoodi standardiks, et iga järgmise üürnikuga sai korteriomanik tõsta ka hinda, kuid viimase pooleteise aasta jooksul see enam õnnestunud ei ole.
Samas ei ole nõutumate ehk viisakas korras väiksemate korterite puhul toimunud ka märkimisväärset hinnalangust, märkis Vahter pressiteates.
Tema selgitusel oli paari aasta eest üüriinvestori elu oluliselt lihtsam, sest korterile leidus uus üürnik väga kiiresti ja üldjuhul konkureeris ühe korteri pärast ka mitu üürihuvilist. “See oli omamoodi standard, et panid senisele hinnale 50 eurot otsa ja nii omanik kui üürnik olid kaubaga rahul,” nentis ta.
“Fakt on see, et kõrged intressid on tekitanud olukorra, kus paljud omanikud on õnnelikud, kui laekuv üür laenumaksegi katab. Üüriinvestor saab ju hästi aru, et iga tühjalt seisev kuu toodab talle miinust. Üürnikele sobib see muidugi hästi, sest neil on rohkem nii valikut kui ruumi läbirääkimisteks,” kommenteeris Vahter.
Kui nädala-paariga uut üürnikku isegi ei paista, siis on tema hinnangul selge, et tuleb pisut hinda langetada. “Samas kui üürikorterit juba vaatama tullakse, on hind pigem õige, aga see ei taga endiselt tehinguni jõudmist,” tõdes ta. Samas korralikud korterid pikaks ajaks investorile ikkagi kätte ei jää. “Kevad on toonud ka näiteid, kus mullu sügisel läbi häda 700 euro eest üürile antud korterile on uus üürnik leitud juba 750 euro eest,” on ta mõõdukalt optimistlik.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
