Sigade Aafrika katk (SAK) on väga nakkav viirushaigus, mis tabab nii kodusigu kui metssigu. Inimestele see haigus ei ole ohtlik, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju ja vajab ranget tõrjet. Selgitame, mis haigus see on, kuidas see Eestis levib, kuidas nakkab, mida inimesed peaksid teadma ning kuidas ennetada.
Sisukord
- Mis on SAK?
- Kuidas SAK Eestis levib?
- Kuidas nakkab ja kuidas haigus kulgeb sigadel?
- Kuidas see mõjutab inimest?
- Majanduslik mõju
- Ennetamine: mida teha, et SAK ei leviks?
- Mida teha kahtluse korral?
- KKK – korduvad küsimused
Mis on SAK?
Sigade Aafrika katk on Asfarviridae perekonna DNA-viiruse põhjustatud loomataud, mis nakatab ainult sigu (kodusigu ja metssigu). Haigus avastati esmakordselt 20. sajandi algul Aafrikas ja on viimase kümnendi jooksul levinud ka Euroopas ja Aasias. Vaktsiini ega spetsiifilist ravi ei ole; suremus võib olla väga kõrge.
Kuidas SAK Eestis levib?
Eestis tuvastati SAK esmalt metssigadel (2014). Viirus ringleb peamiselt metssigade populatsioonis ning jõuab farmidesse tavaliselt inimtegevuse (saastunud jalanõud, riided, tööriistad, sõidukid) või kaudse kontakti kaudu.
- Metssealt metssigadele: otsene kontakt, samad söödakohad ja lamamispaigad.
- Metssea–kodusea suund: jahimeeste või metsatöödega kokkupuutunud inimeste kaudu farmi sattunud viirus.
- Sealiha ja jäätmed: töötlemata või valesti käideldud liha/tooted; viirus püsib külmutatult kaua.
- Saastunud pind: pinnas, sööt, veokid, varustus – viirus on vastupidav ja püsiv.
Kuidas nakkab ja kuidas haigus kulgeb sigadel?
Nakatumine toimub eeskätt suu–nina kaudu (saastunud sööt, vesi, pinnad), harvem haavade kaudu. Inkubatsiooniperiood on tavaliselt 4–19 päeva.
- Sümptomid: kõrge palavik (kuni 42 °C), loidus, isutus, hingamisraskus, nahaalused verejooksud, sinakad kõrvad/kõht, oksendamine, kõhulahtisus.
- Kulg: äge vorm põhjustab sageli väga kõrget suremust mõne päeva kuni nädalaga.
- Diagnoos: laboratoorne kinnitamine (proovid ametliku järelevalve kaudu).
Kuidas see mõjutab inimest?
Sigade Aafrika katk ehk SAK ei nakata inimesi. Haige sea liha söömine ei põhjusta inimestel haigust (selline liha ei tohi nagunii turule jõuda). Küll aga võivad inimesed olla passiivsed levitajad – kanda viirust edasi saastunud jalanõude, riiete, tööriistade, sõidukite ja toidujäätmete kaudu.
Majanduslik mõju
Kuigi inimtervise risk puudub, on majanduslik kahju suur: farmide tühjendamine, liikumispiirangud, kaubanduspiirangud ja eksporditõrked, metssea populatsiooni vähenemine, jahinduse ja seakasvatuse tulude langus.
Ennetamine: mida teha, et SAK ei leviks?
- Bioohutus farmis: ligipääsu piiramine, desovahendid sissepääsul, eraldi tööriided/jalanõud, näriliste ja lindude tõrje, metsloomade ligipääsu takistamine.
- Puhastus ja desinfitseerimine: sõidukid, varustus, jahivarustus; pärast metsa/jahti vaheta rõivad ja puhasta jalanõud.
- Toidujäätmed: ära sööda sigadele köögijäätmeid, eriti loomseid jäätmeid.
- Liha liikumine: ära too teistest riikidest töötlemata sealiha/tooteid; pea kinni tolli- ja veterinaalreeglitest.
- Metsseapopulatsioon: jahi- ja söötmispiirangute järgimine; korjuste leidmisel teavitamine.
Reisijale ja matkajale: puhasta jalatsitald ja varustus pärast metsas liikumist; ära jäta sealiha sisaldavaid toidujäätmeid loodusesse; väldi farmidesse sisenemist, kui oled puutunud kokku metssigade elupaikadega.
Mida teha kahtluse korral?
- Farm: isoleeri loomad, peata liikumised, teavita koheselt piirkondlikku veterinaarjärelevalvet.
- Jahimees/matkaja: teata leitud metssigade korjustest; ära liiguta korjust; järgi ametlikke juhiseid.
- Transport: väldi seakasvatusega seotud objektide külastamist saastunud varustusega; kasuta pesu ja desot.
KKK – korduvad küsimused
Kas SAK on ohtlik inimestele?
Ei. Viirus ei nakata inimesi. Oht peitub majanduslikus kahjus ja leviku tõkestamise vajaduses.
Kas ma võin nakatuda sealiha süües?
Ei. Inimene ei nakatu SAK-ist toiduga. Kuid nakatunud loomade liha ei tohi seaduslikult turule jõuda.
Kas on olemas vaktsiin või ravi?
Praegu mitte. Tõrje põhineb bioohutusel, seirel ja haigestunud/kontaktsete karjade likvideerimisel vastavalt ametlikele juhistele.
Kuidas saan mina levikut vältida?
Puhasta jalanõud ja varustus pärast metsas liikumist, ära sööda sigadele köögijäätmeid, järgi tollireegleid sealiha/toodete toomisel ning väldi farmidesse sisenemist kohe pärast metsas viibimist.
Kuidas see Eestisse tuli?
Peamiselt metssigade piiriüleste populatsioonide kaudu ning inimtegevuse (saastunud esemed, sõidukid, toidujäätmed) abil.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
