aprill 18, 2024
Lõõtsa 8, Tallinn, Eesti
Arvamuslood Buller Uudised Ettevõtlus

Töötaja tervisekulude maksuvaba piir võiks olla 250 eurot

Sisuturundus ja linkide ehitamine töötervishoid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus taaskord rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt 250 euroni kvartalis, mis on ligi 83 eurot ühes kuus ja 1000 eurot aastas ühe töötaja kohta. 

Maksuvaba piirmäära tõstmine on esiteks vajalik seetõttu, et viimaste aastate kiire inflatsiooni tulemusena on vähenenud 100 euro ostujõud ning see jätkub ka lähiaastatel. Võrreldes piirmäära jõustumise ajaga on tarbijahinnaindeks kasvanud ligi 45 protsenti.

Praeguseks kitsaskohaks on ka see, et tööandjal võimaldatakse maksuvabalt hüvitada vaid väga väike osa töötaja tervise edendamise kulutustest. Kaubanduskoda tegi ettepaneku täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja, näiteks võiks kaaluda tervishoiuteenuste, näiteks vaktsineerimisega seotud kulutused või tasuliste terviseuuringute kulud, ühtlasi ka massaažiteenuste kulutuste lisamist sellesse loetellu. Ettepaneku elluviimine annab tööandjatele tänasest avaramad võimalused, et toetada töötajate tervise edendamist, sh nii vaimsete kui ka füüsiliste tervisehädade ennetamist ja leevendamist.

„Oleme saanud nii tööandjatelt kui ka töötajatelt tagasisidet, et tööandjad on valmis pakkuma tervise edendamisega seotud kulutuste hüvitamise võimalust, kuid töötajad ei kasuta seda, sest tänane maksuvabade kulutuste loetelu on väga piiratud. Seega maksuvabade kulude kitsas loetelu on üheks põhjuseks, miks täna ei kasutata seda võimalust rohkem nii tööandjate kui ka töötajate poolt,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Kaubanduskoja hinnangul ei võta praegune maksuvabade kulude loetelu piisavalt arvesse, et erineva vanuse ja erinevate huvidega töötajad vajavad ja soovivad erinevaid tegevusi oma tervise edendamiseks.

Kaubanduskoja ettepanekute arvesse võtmisel kaasneks pikemaajalisem positiivne mõju rahvatervisele. Kui tööandjad panustavad senisest enam töötajate tervisesse, siis muutub töötajate tervis tõenäoliselt ka üldiselt paremaks ning seeläbi vähenevad riigi kulutused tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Seega on ettepaneku näol tegemist kaubanduskoja hinnangul väga kuluefektiivse lahendusega inimeste tervise edendamiseks, millega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid. 

Allikas: BNS via Buller Meedia / Pilt: Shutterstock