Kinnistule, kuhu aastate eest taheti rajada Väimela kandis ja kaugemalgi kirgi kütnud kanala, algatas Võru vallavalitsus detailplaneeringu, sest maaomanik soovib rajada sinna kolme puurkaevuga mineraal- ja joogivee tootmise, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Ettevõtmise sellisel kujul käivitumisel oleks tegemist suurema veetootjaga kui näiteks AS Värska Originaal.
Väimela alevikus aadressil Pärna tee 7 asuva umbes kuue hektari suuruse eraomandis maatüki detailplaneering algatati 29. oktoobril. Vallavalitsusele esitatud taotluse kohaselt soovib maaomanik OÜ Cone Forest rajada sinna kolm puurkaevu, neist ühe joogivee ja kaks mineraalvee villimiseks. Ka soovitakse püstitada tootmishooned ehitusaluse pinnaga kokku ligi 15 000 ruutmeetrit.
Puurkaevudest välja pumbatava vee kogus on kava kohaselt 300 kuupmeetrit ööpäevas ühe kaevu kohta ehk kolme peale kokku kuni 900 kuupmeetrit vett. Liitrites teeks see 900 000.
«Usun, et kogukonnale on see vastuvõetav,» ütles Võru vallavanem Kalmer Puusepp. «Mina näen, et Võru vallas edendatakse sel moel ettevõtlust, luuakse töökohti ja loodetavasti kirgastab see ka elu Väimelas.»
Puusepa sõnul tutvustati vallavalitsusele Väimelasse mineraalvee tootmise rajamise ideed eelmisel aastal. Vallavalitsus andis mullu loa lammutada kinnistul olevad vanad hooned, mis nüüdseks valdavalt ka kadunud. Alles on jäänud vaid mõne endise lauda karkass või postid. Tõenäoliselt on kavas need ära kasutada uute sandwich-paneelidest tootmishoonete püstitamisel.
«Siis järgnes vaikus, kuni oktoobri lõpus algatasime detailplaneeringu,» lisas Puusepp. Taotluse planeeringu algatamiseks esitas ettevõte 5. septembril. «Võibolla toob see investeering ka teisi ettevõtteid sinna juurde.»
Veetootmist alustada kavatsevast OÜst Cone Forest ei ole palju teada. Tartu külje all Soinastes asuvasse garaaž-teenindushoonesse registreeritud äriühingu põhitegevusala on äriregistris alkoholivaba joogi tootmine ja mineraalvee ning muu villitud vee tootmine. Firma on asutatud oktoobris 2022. Eelmise aasta majandusaruande kohaselt ei ole ettevõte sisulist tegevust alustanud.
«2023. aastal OÜ Cone Forest ei ole saanud müügitulu. Ettevõttel ei ole töötajaid, juhatuse liikmetele tasu ei ole arvestatud,» seisab 2023. aasta majandusaruandes. Eelmise aasta maksustatav käive oli 15 000 eurot, mis tehti kolmandas kvartalis.
Ettevõtte ainuomanik ja juhatuse ainus liige on 57-aastane Sergey Uger. Firma ainsaks kontaktandmeks on gmaili aadressiga e-post, mille abil üritas Lõuna-Eesti Postimees temaga ühendust võtta, kuid seni tulemuseta.
Ugeri puhul on tegemist rallisõitjaga, kes aastate jooksul võistelnud ka Lõuna-Eesti võidusõitudel, kaasa arvatud Võrumaal. Tema rahvuseks on rallilehtedel märgitud venelane, kuid esindatavaks riigiks Iisrael. Ka näiteks ühel arhiivifotol aastast 2018 on tema ralliautol piloodi nime ees Iisraeli lipp.
«Oleme mitu aastat kuulnud nendest plaanidest,» ütles ASi Värska Originaal juhatuse liige Rauno Jõgeva. «Kaevude puurimine on lihtne, aga see vesi tuleb ka ära müüa.»
Väimelasse planeeritava veetootmise aastane maksimaalne väljalase saaks olema 328,5 miljonit liitrit pudelivett. Värska Originaali käsutuses olevast viiest puurkaevust saab Jõgeva sõnul aastaga välja võtta 290 miljonit liitrit vett. Reaalselt pannakse aga Värskas vett pudelisse 50 miljonit liitrit.
«Meil on võimsust üle ja müüksime hea meelega rohkem,» kinnitas Jõgeva.
Tõenäoliselt panustab Väimelasse veevabrikut planeeriv ettevõtja tema hinnangul ekspordile. Samas on vee väljaveoga omad riskid. «Saksamaal müüakse vett 20 senti liiter. Kas sellel äril mõtet on? Meie vesi on ka Kesk-Euroopale natuke soolane. Tundub olevat väga keeruline projekt.»
Hirmu, et Väimelasse kavandatav pudelivee tootmine piirkonna elanikud kuivale jätab, ASi Võru Vesi juhataja Juri Gotmansi hinnangul tundma ei pea. Küll peab silmas pidama, et puurkaevud rajataks kvaliteetselt, mis välistaks eri veekihtide segunemise.
«Ei ole üldsegi paanikaks põhjust,» kinnitas Gotmans. «See kogus vett, mis me maa alt võtame, on kordades väiksem, kui siin piirkonnas juurde sajab.»
Kui plaanitava veevabriku ööpäevane vee väljapumpamise maht on kuni 900 kuupmeetrit, jääb see tema sõnul väiksemaks, kui on näiteks Võru linna ööpäevane veetarve. Võrus kasutatakse koidust koiduni umbes 1500 kuupmeetrit vett, samas kui Võru Vee ja Valio Eesti ASi kokku kuue puurkaevu ööpäevane põhjaveevaru on 5685 kuupmeetrit.
Siiski palus Võru Vesi keskkonnaametil ja Võru vallavalitsusel end detailplaneeringu koostamisse kaasata. Et ka neil on Väimelas puurkaev, tuleb selle tarbimiskogused planeerimisel arvesse võtta.
Keskkonnaameti eelhinnangu kohaselt ei too Väimelasse veevabriku rajamine kaasa keskkonnaseisundi olulist kahjustamist. Sel põhjusel ei nõudnud vald arendajalt ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
Eelhinnangus ei käsitletud aga mineraalvee võtuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Seda hinnatakse keskkonnaloa menetluses, mis toimub samaaegselt detailplaneeringuga.
Vallavalitsus soovib detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitada kahe aasta jooksul.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock